Monday, December 10, 2007

Kuidas hakata vandenõuteoreetikuks

Just USA rahanduse ja poliitika alal
Kindlasti peab natukenegi tundma ametlikku juttu. Ehk üldine haritus.
Seejärel raamat: "Võla impeerium"
Film: http://www.zeitgeistmovie.com/

Samas kui üldine haritus puudub, siis ega eelnevalt nimetatud teosed ei intrigeeri...

siis peaksid otsad juba ise edasi hargnema, eks vaatab, kuhu välja jõuab

Kes organiseeris 9/11
Kes organiseeris tšetšeenidele süüks pandud Moskva elumajaplahvatused
Miks kaotati dollari kullastandard. Miks eelnes sellele kulla konfiskeerimine
Miks Hiina finantseerib Iraagi sõda. Kas USA rahva mandumine on esile kutsutud meelega.
Mis on Venemaa eesmärk täna. Kas kõik finantskriisid on teadlikult tekitatud

Thursday, November 01, 2007

E-Trade

Kas ETFC on äkki liialt palju pihta saanud? Aktsia @ $10.27, ehk 4 aasta tagustel tasemetel. Samas pole ta muidugi ainuke, mis võib võimalusi pakkuda hetkel.

Broker pool on tugev. Mortgage pool on nagu ta on. Üldiselt väga subprime nad ei olnud, 74% laenudest FICO 700+, samas tähendab see muidugi, et 26% alla selle.
# Its $15.7 billion in first-lien mortgages is backed by private mortgage insurance for homeowners who have yet to pay down their loans below 80% of the loan value.
# 74% of its home equity line customers have FICO scores of at least 700.
# 99% of its mortgage-backed securities are rated AAA. (siiski plaanivad $100mio maha kirjutada)

Pole ka täheldanud, et keegi (piisavalt autoriteetne) oleks päris pankrotti ennustanud, kui siis ülevõttu.
Hetkel vaataks pigem ETFC kui AMTD näiteks.

Mida arvata rekonstrueerimiskavast?

told investors it plans to realign its mortgage-loan business.
The moves include setting aside $245 million to cover related losses over the next year. Also expected are write-offs of $95 million.
E-Trade expects exit charges, which will primarily be recorded during the fourth quarter, to be about $32 million, including severance pay. Another $100 million would be set aside to write down troubled asset-backed securities.

Mitchell H. Caplan, E-Trade's chief executive, said the company does not have a liquidity problem.
He said E-Trade will also record $32 million in severance and restructuring costs as it focuses the company on retail lending directly to customers. The company said the number of layoffs would be minimal.
E-Trade, which also operates a bank that provides loans to customers, will continue to offer mortgage products.

Lilien said that as of the end of August, 2 percent of its $17 billion mortgage portfolio was comprised of delinquent loans. An estimated 2.8 percent of its $12.6 billion home equity portfolio is also considered to be at increased risk.

the company hopes to increase the portion of its balance sheet being driven by its own customers -- moving away from buying third-party securities

Today, we've got about $40 billion in loans and roughly $20 billion of securities."
Of that loan amount, some $2.7 billion represents consumer loans. Slightly less than $30 billion come from mortgages and around $8 billion come from margin-type loans, he added.

For the full year 2007, E*TRADE FINANCIAL expects GAAP net income of between $450 million and $500 million, and earnings per share of between $1.05 and $1.15 per share


http://biz.yahoo.com/ap/070917/e_trade_restructuring.html?.v=9
http://biz.yahoo.com/bw/070917/20070917006396.html?.v=1

Wednesday, October 31, 2007

Statistikaamet

stefanRe: Makromajandusest31/10/07 18:38

Natuke keeruline on aru saada kuidas Statistikaamet mõtleb nende numbrite avaldamisel. Nende statistika andmebaas on olemas statistika mis näitab:
"Kaupade jaemüük..."
"Kaubandusettevõtete (v.a. hulgimüük ja vahenduskaubandus) müügitulu..."
"Kaupade jaemüük jaekaubandusettevõtetes..."
"Kaupade jaemüük jooksevhindades..."
"Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks..."
"Jaemüügi mahuindeks..."

ja see number mis avaldatakse igakuiselt nimetatakse siis: "jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük...püsivhindades..."

suffiksRe: Makromajandusest31/10/07 19:05

See ongi kõik selleks et võimalikul huvitujal juhe kokku jooksutada ja siis vajadusel alati taganemistee jätta, et "me ei mõelnud seda" või "tegelikult oli tegu hoopis selle teise näitajaga". Siis saab pimpida numbreid igas võimalikus ja võimatus suunas ning kõik on õige.

Ebamäärase tegevusalaga maksumaksja kulul tegutseva paperpusherite konglomeraadi dilemma:
Hmm, kas anda välja
1) näitaja A?
või
2) Parem anname: (A - kütusekulu + SKP deflaator) x (sinist värvi koera saba pikkus + inflatsioon) / (10 aasta keskmine inflatsioon - arvutikaubad) + kõvaketaste väljavahetamise velocity üle 5 serveriga asutustes.

Loomulikult variant 2, kuna esimesel juhul on vaja aiult n kogust inimesi kes numbrid kokku paneks ja siis numbrid räägivad enda eest. Teisel juhul saab palgata 4n inimesi andmeid töötlema + 2n inimesi andmeid administreerima + 1n avalikkusele selgitama, wtf is going on.




Lisaks veel juurde, et aastal x maksab tarbekaup 100 kr, aastal x+10, maksab sama kaup 500 kr, aga infaltsioon on olnud 5% aastas. Anyone?


Monday, October 29, 2007

Kinnisvara hind tavainimese jaoks

on olemas selline mõiste nagu mittekasutamisväärtus.
Ehk isegi kui sa iga päev kinnitad endale, et mul on täitsa poogen palju mu condo maksab, et see on mu kodu, ei ole ostetud edasimüümiseks jne, siis sellest hoolimata on ju tore teada, et tegelikult olen ma ikka suht rikas kuju, miljonäär, võiksin iga kell enda kv maha müüa ning edasise elu palmi all tšillida.

Ning need, kellel üldse kinnisvara hinge taga ei ole (üürijad), peaks iseenesest samuti olema huvitatud asjade käigust. Pikas persektiivis on üürihind ja müügihind ikkagi korrelatsioonis (jah hetkel on asi teatud regioonides paigast ära, aga vaevalt, et päris uus paradigma..)

On inimesi kes ostavad suvalisel hetkel, vaatamata kas ollakse mulli tipus või põhjas, lihtsalt võrreldakse hetkel olevaid pakkumisi ja hindu. Argumente tuuakse ka selliseid, et "mul on pere, vaja neile kodu", "aga ma sain selle odavamalt kui teised pakkumised" jne. Pärast ollakse hädas ja siis eelistatakse, et riik tuleks appi võlamakseid kinni taguma.

kui selliseid inimesi ei oleks, siis ei saaks ka turg toimida. Nagu ka Enroni puhul oli kuni lõpuni bid'i. Väärtpaberistatud subprime'idel kadus ühel hetkel bid täiesti vms, ning seega võis öelda, et turg puudus ja varade väärtust ei saa hinnata.

Olgu, aga ka antud hinnakonjuktuuriga mitte kursis olev inimene tunneb end isiklikult sügavalt solvatuna, kui talle ühel hetkel selgeks saab, et tema korteri turuhind on alla ostuhinna. Kuna valitsusel on tähtis hoida inimese hingeseisund stabiilsena, siis siin peab appi tulema infaltsioon. On ju palju kuivem ja muretum tunne, kui kodu turuhind on +20% ostuhinnast, hoolimata et antud perioodi CPI tõus on olnud näiteks +30%

vaadake kasvõi neid ameerika uudislõike Californiast jne. Inimeste kodu väärtus on langenud -50% ($k600->$k300). oi, kui murelike nägudega nad seal intervjuusid annavad. Samas $k600 letti ladumise hetkel olid nad kindlasti palju roosamad ja rõõmsamad. Kindlasti peavad nad hakkama oma naabreid, kes sama maja odavalt kätte said, vihkama jne (Äkki kolivad kõrvalmajja veel mingid vaesed jne). Muret kui palju.
"....and the government does not have a program"

BLT

Kuna esimeses kvartalis saadi tulu hoonestusõiguse ja logistikakeskuse müügist summas 16.2 miljonit krooni (1.0 miljonit eurot), siis sisaldub üheksa kuu ärikasumis ühekordse iseloomuga tulusid kokku 23.0 miljonit krooni (1.4 miljonit eurot).

Baltika Grupi esimese üheksa kuu kasum enne tulumaksu oli 46.4 miljonit krooni (3.0 miljonit eurot) vähenedes eelmise aastaga võrreldes 22.2%. Kokku teeniti 2007. aasta esimese üheksa kuuga puhaskasumit (peale makse ja vähemusosalust) 39.1 miljonit krooni (2.5 miljonit eurot). Eelmise aastaga võrreldes vähenes puhaskasum 30.5% võrra. Perioodi puhasrentaablus oli 4.6% (9k 2006: 9.1%).

AJ> Spekuleerin, et KV müügi tulu läks ilmselt otse kasumisse

Monday, October 08, 2007

Jüri Mõisa parim intervjuu

http://www.ekspress.ee/viewdoc/FBACA27F28685C70C22571C300323A54

Friday, September 28, 2007

Stenbocki Maja® Filter-Speller®

Artikkel: http://www.arileht.ee/?artikkel=401761

Tegu on selgelt liiga negatiivses võtmes kirjutet artikliga. Sellised artiklid tuleks läbi Stenbocki Maja® Filter-Speller®'i lasta. Sisend eelnev artikkel, väljund:

Eratarbimine püsib jätkuvalt tugev tänu töötukassa hüvitiste kasvule, tööjõupuudus leeveneb, Kremli suvast sõltuv transiit väheneb, süsi enam meie keskkonda oma tolmamisega ei kahjusta, rongide liikumine Paljassaare suunal väheneb, seega Põhja-Tallinna elukeskkond paraneb.

Nagu näete, ei midagi negatiivset, üdini mycka bro uudis ju!
suffiks

Thursday, September 06, 2007

vaata, ega probleemi ei olekski, kui Peetril oleks 100 kr ning ta laenaks need 100 kr Valdurile.
Oletame, et nüüd siis Peetril on raha 3 korda GDP ning see laenatakse Valduritele. Pole nagu probleemi, isegi kui Valdur feilib, siis raha jääb süsteemi alles.
aga olukord on natuke teine, kui tegelikult on Peetril raha 10% GDP'st ehk võlanõue on tegelikult mitukümmend korda ülevõimendatud
1 kr panka ->5 kr laene->laenude peale CLO->võiendusega hedge fondi osak->CDO->CDO^2->see maandub jällegi omakorda kuskil prime pangas->jne

Kui nüüd tekib jama, siis väheneb eeldatavalt võimendus ja võimenduse vähenedes kaob raha süsteemist

Lihtsalt viimasel 10-15 aastal toimunud korralik finantstoodete arendus (revolutsioon?), mida mõned skeptikud võivad nimetada lausa finantsalkeemiaks. Ning ma julgen väita, et me ei oska selle mõju analüüsida. (mina ka ei oska!)
Ehk põhiküsimus ongi, et kas meil ongi uus paradigma.
Irving Fisher: "Stock prices have reached what looks like a permanently high plateau." (1929)

diskleimer: ei ole permabear (tegelikult 100% vastupidi), aga turul osalejad võiks kõik natuke teada üldist tausta ja ohte.
PS tegelikult ei olnud eelnev jutt suunatud leidile, sest lause "no ja mis siis?" näitab ära, et ega teda vastus eriti ei huvita, vaid tahab lihtsalt argumentideta vaielda ja kaasa joriseda

täienduseks veel, et iseneesest see arv 3 korda GDP ei ütle midagi.
Miks ta ei võiks olla 10xGDP või 20xGDP? Pole sattunud sellekohaseid analüüse lugema.
Aga asi on selles, et enne pole see number nii kõrge olnud (minu teada, nii suure majanduse puhul) .
Kas see ongi nüüd uus paradigma või mida antud trendi võimalik murdumine kaasa toob, seda ei oska mina analüüsida

This page is powered by Blogger. Isn't yours?